Rahapettused internetis Eestis: kuidas need veebilehtedel ja Facebookis käivad, kuidas neid vältida ja kuhu teatada
- 29 mln €kahju kokku, kolm korda rohkem kui aasta varem
- ligi 6 mln €kahju investeerimispettustest
- 39 %inimestest langes veebipettuse ohvriks (FRA)
Allikad: Riigi Infosüsteemi Amet (uuendatud 11.02.2026); FRA (29. mai 2026).








Rahapettused internetis maksid Eesti inimestele 2025. aastal 29 miljonit eurot, kolm korda rohkem kui aasta varem, teatab Riigi Infosüsteemi Amet. Eesti on koos Luksemburgiga ELi riik, kus veebipettuse ohvrite osakaal on suurim. See juhend selgitab, kuidas pettused veebilehtedel, Facebookis ja mujal käivad, kuidas neid ära tunda ja kuhu teatada.
Lühidalt
- RIA hinnangul kadus 2025. aastal keelebarjäär, mis varem pakkus kaitset: petusõnumid tulevad nüüd korrektses eesti keeles.
- Investeerimispettustega kaotati 2025. aastal ligi 6 miljonit eurot.
- Enne investeerimist kontrollige teenusepakkujat Finantsinspektsiooni registrist ja hoiatustest.
- Kui teid on petetud: helistage pangale, siis politseile, ja teatage intsidendist CERT-EE-le.
Pettuste arvud Eestis
Arvud tulevad Riigi Infosüsteemi Ametilt, politseilt ja FRA küsitlusest. Kõik pettused ei jõua politseisse.
| Näitaja | Väärtus | Allikas |
|---|---|---|
| Pettuste kahju | 29 miljonit eurot 2025. aastal, kolm korda rohkem kui aasta varem | RIA |
| Investeerimispettuste kahju | ligi 6 miljonit eurot 2025. aastal | RIA |
| SIM-kaarte müünud rahvusvaheline võrgustik | üle 5 miljoni euro kahju vähemalt 3 200 ohvrile Eestis, Lätis ja Austrias; 40 000 aktiivset SIM-kaarti konfiskeeritud | RIA |
| Veebipettuse ohvrid | 39 % inimestest, ELi keskmine 24 % | FRA |
Kahju kasv on suur ja ohvrite osakaal ELi kõrgeim. Allolev graafik näitab Eestit teiste avaldatud väärtusega riikide seas.
- Luksemburg39 %
- Eesti39 %
- ELi keskmine24 %
- Kreeka11 %
- Rumeenia11 %
Allikas: FRA, Eurobaromeeter 104.2 (küsitlus 6. kuni 30. novembril 2025, 26 453 inimest), avaldatud 29. mail 2026. Loetud väljavõtetes on avaldatud väärtus ainult nendel riikidel.
Kuidas investeerimispettus käib: Facebooki reklaamist blokeeritud väljamakseni
Kõige kallim stsenaarium algab peaaegu alati reklaamiga. Austria meediaregulaator KommAustria loendas Facebookis ja Instagramis 83 216 võltsinvesteeringute reklaami, mida vaadati ELis 126,7 miljonit korda.
- Näete reklaami või võltsitud uudisartiklit. Tuntud inimene „paljastab“ meetodi, platvorm väidab end olevat „riigi toetatud“, krüptoraha pidavat kuu ajaga kahekordistuma. Nägu ja hääl võivad olla tehtud tehisintellektiga.
- Jätate vormi oma telefoninumbri. „Nõustaja“ helistab kiiresti tagasi, sageli välismaa numbrilt.
- Ta laseb teil avada konto kauplemisplatvormi jäljendaval veebilehel ja kanda sinna esimese väikese summa.
- Töölaud näitab kasumit. See on välja mõeldud: raha pole kunagi investeeritud.
- Nõustaja käib peale, et kannaksite rohkem, vahel isegi laenu võtaksite. Ta võib lasta teil paigaldada kaugjuhtimise rakenduse, näiteks AnyDeski või TeamVieweri.
- Soovite raha välja võtta. Nõutakse tasusid, maksu või tagatist. Kui maksate, kaob kontakt.
- Mõne nädala pärast pakub „raha tagasinõudmise firma“ või võltspolitseinik, et toob raha tasu eest tagasi. See on teine pettus.
Sinine linnuke ei tõenda midagi. Hispaania väljaanne Maldita seostas 170 kinnitatud Facebooki kontot umbes 67 000 petureklaamiga. Europol märgib raportis IOCTA 2026, et tehisintellekt muudab need pettused veenvamaks.
Eestis levisid 2025. aastal ka Telia ja Elisa nimel saadetud petukirjad, mis väitsid, et adressaadil on tasumata arve või ettemaks, teatab RIA.
Muud rahapettused internetis ja sotsiaalmeedias
| Stsenaarium | Kus see algab | Mis peaks teid peatama |
|---|---|---|
| Võltspangatöötaja | Kõne või SMS teie panga nimel | Teil palutakse kinnitada tehing või kanda raha „turvalisele kontole“ |
| „Börsinõuannete“ grupp | Reklaam, kutse WhatsAppis või Telegramis | „Professor“, vaimustunud liikmed, siis rakendus väljastpoolt ametlikke poode |
| Armupettus | Tutvumisportaal, Instagram, võõra sõnum | Suhe pöördub kiiresti krüptoraha või „turvalise“ platvormi poole |
| Võltsitud e-pood | Reklaam, Marketplace | Liiga madal hind, makse ainult ülekande või kinkekaardiga |
| Õngitsus | SMS või e-kiri: pakk, trahv, maksud | Link, mis küsib sisselogimis- või kaardiandmeid |
| Võltshoius | Võrdlusportaal või panka jäljendav leht | Intress turust tunduvalt kõrgem, nimi sarnaneb tuntud pangaga |
ELi Põhiõiguste Ameti (FRA) 29. mail 2026 avaldatud uuring näitab ulatust: 24 % ELi inimestest on langenud veebipettuse ohvriks. Neist 35 % puhul oli tegu võltsostuga ja 20 % puhul investeerimispettusega. 37 % on petetud rohkem kui korra.
- Rootsi28 %
- Taani24 %
- Soome21 %
- Luksemburg21 %
- ELi keskmine15 %
- Rumeenia6 %
- Sloveenia5 %
Allikas: FRA, 29. mai 2026.
Märgid, mille peale lõpetate kõne
- Kõrge tootlus, mida esitletakse riskivabana.
- Kiirustamine: pakkumine lõpeb täna õhtul, konto suletakse.
- Kontakt, mida te ei soovinud, telefoni, sõnumi või sotsiaalmeedia kaudu.
- Palve hoida asja saladuses, isegi oma panga eest.
- Makse krüptorahas, kinkekaardiga või eraisiku kontole.
- Kaugjuhtimise rakendus, mida peate paigaldama.
- Tasud, mis tuleb maksta enne raha väljavõtmist.
Kontrollige platvormi enne, kui kannate ühe euro
- Otsige ettevõtte täpset nime Finantsinspektsiooni (avaneb uues aknas) registrist ja hoiatuste nimekirjast.
- Teises ELi riigis tegevusloa saanud ettevõte peab olema oma järelevalve registris.
- Võrrelge veebilehe aadressi registris olevaga. Petturid kopeerivad litsentseeritud ettevõtete nimesid.
- Otsige platvormi nime koos sõnaga „pettus“ või „arvustused“.
- Ärge usaldage Facebooki lehte, märki ega veebiarvustusi.
Teid on petetud: mida teha esimestel tundidel
- Helistage kohe oma pangale, kaardi tagaküljel olevale numbrile. Paluge kaart ja ligipääs sulgeda ning ülekanded tagasi kutsuda. Veel kontole laekumata ülekande saab mõnikord peatada.
- Lõpetage suhtlus. Eemaldage kaugjuhtimise rakendus ja vahetage paroolid, esmalt internetipanga oma.
- Säilitage tõendid: ekraanipildid, veebilehe aadress, IBAN, krüptoaadressid, telefoninumbrid, sõnumid.
- Teatage politseile: politsei- ja piirivalveametile, politsei kodulehel või infotelefonil 612 3000. Hädaolukorras: 112.
- Teatage platvormist: Finantsinspektsioonile, koos tõenditega.
- Teatage reklaamist või kontost sotsiaalvõrgustikus, reklaami menüüst valikuga Teata.
- Ärge usaldage kedagi, kes pakub tasu eest raha tagasi tuua, isegi kui ta esitleb end advokaadi, politsei või ametiasutusena.
Kuhu teatada, olenevalt olukorrast
| Olukord | Kuhu |
|---|---|
| Võltsinvesteering, võltskauplemine, võltskrüpto | Finantsinspektsioon ja politsei |
| Küberintsident, õngitsus | CERT-EE: raport.cert.ee (avaneb uues aknas) |
| Nõuanded ja hoiatused | itvaatlik.ee (avaneb uues aknas) |
| Kaarti või internetipanka kasutati ilma teieta | Teie pank, kohe |
| Petureklaam Facebookis või Instagramis | Reklaami nupp Teata |
Mis takistab
Pank võib keelduda hüvitamast ülekannet, mille kinnitasite ise. Euroopa Pangandusjärelevalve ja EKP 15. detsembri 2025 ühisaruande järgi kandsid kasutajad 2024. aastal ise umbes 85 % petuülekannete kahjust.
Tulevane ELi makseteenuste määrus, milles parlament ja nõukogu leppisid kokku 27. novembril 2025, teeb panga vastutavaks, kui tema kontrollid on ebapiisavad, lisab saaja nime kontrolli ja katab võltspangatöötaja pettused. Vastutavad ka veebiplatvormid, kui nad teatatud petusisu ei eemalda. Kohaldamise kuupäeva me selle juhendi jaoks ei kontrollinud.
Krüptorahana või välismaa kontole saadetud raha tuleb harva tagasi. Avaldus on siiski kasulik: see aitab uurijatel siduda sama võrgustiku juhtumeid.
Korduma kippuvad küsimused
Kas Facebooki reklaam tuntud inimesega võib olla päris?
Investeeringute puhul eeldage, et see on võlts. Nägu ja häält saab genereerida ning reklaami näitamine ei ütle platvormi kohta midagi. Kontrollige platvormi järelevalve registrist, mitte inimest.
Jätsin ainult oma numbri. Mis nüüd?
Midagi pole kadunud. Ärge vastake tundmatutele numbritele, blokeerige tüütud helistajad ja ärge andke SMS-iga saadud koode edasi. Arvestage uute kõnedega.
Kas pank peab mulle raha tagasi maksma?
Kui keegi kasutas teie kaarti või kontot ilma teieta, näevad kehtivad ELi reeglid põhimõtteliselt ette hüvitamise, välja arvatud raske hooletuse korral. Kui kinnitasite ülekande ise, ei ole hüvitamine täna põhimõtteliselt kohustuslik.
Veebileht lubab mu raha tagasi tuua. Kas see on tõsiseltvõetav?
Teenused, mis küsivad kaotatud raha tagasitoomise eest ettemaksu, on tuntud teise pettuse stsenaarium. Rahaga saavad tegeleda ainult politsei, kohus ja teie pank.
Miks teatada ka ebaõnnestunud pettusekatsest?
Politsei palub teatada ka ebaõnnestunud katsetest: need aitavad uusi skeeme kiiremini märgata ja teisi hoiatada.
Teabejuhend, mitte isiklik nõustamine. Andmed koguti 20. novembril 2026 allpool loetletud allikatest.
Seda teksti ei ole veel üle vaadanud eesti keelt emakeelena kõnelev inimene.
Allikad
- RIA: A surge in scams costs Estonian people 29 million euros (avaneb uues aknas)
- ERR: kelmid on tänavu kahju tekitanud, PPA infoliin (avaneb uues aknas)
- ERR: petukõnedega välja räägitud summad, politsei palve teatada katsetest (avaneb uues aknas)
- Eesti Pank: maksepettuste ülevaade 2025 (PDF) (avaneb uues aknas)
- FRA, EU Agency for Fundamental Rights: online fraud survey (29 May 2026) (avaneb uues aknas)
- FRA: full report (PDF) (avaneb uues aknas)
- ECB: joint EBA-ECB report on payment fraud (15 December 2025) (avaneb uues aknas)
- KommAustria / RTR: the fraud ecosystem in online advertising (2026, PDF) (avaneb uues aknas)
- Maldita: verified Facebook accounts behind scam ads (8 April 2026) (avaneb uues aknas)
- European Parliament: payment services deal, more protection from online fraud (27 November 2025) (avaneb uues aknas)
- Eucrim: Europol IOCTA 2026 (28 April 2026) (avaneb uues aknas)



